Eesti
English
Eesti ja Belgia »

Belgia - Relations

30.07.2015

viimati uuendatud: 29.07.2015
 
 
- Olulisemad visiidid ja kohtumised
- Lepinguline baas
- Majandussuhted
- Kaitsekoostöö
- Koostöö siseasjades
- Haridus- ja teaduskoostöö
- Kultuurisuhted
- Eestlased Belgias


Belgia tunnustas Eesti iseseisvust 26. jaanuaril 1921. Peale okupatsiooni taastunnustas Belgia iseseisvat Eesti Vabariiki 27. augustil 1991. Diplomaatilised suhted Eesti ja Belgia vahel taastati 5. septembril 1991.

Kahepoolsed suhted Eesti ja Belgia vahel on väga head nii poliitika, majanduse, kultuuri kui ka hariduse vallas. Eesti näeb Belgiat kui kindlat koostööpartnerit nii Euroopa Liidus kui NATOs. Vastastikust mõistmist soodustab ka asjaolu, et nii Eesti kui Belgia on Euroopa väikeriigid.

Eesti suursaadikud Belgias on olnud:

1921 – 1932 Karl Robert Pusta (algul ajutise asjuri ja seejärel suursaadikuna, resideeris Pariisis)
1992 –1996 Clyde Kull
1996 – 1999 Jüri Luik
1999 – 2003 Sulev Kannike
2003 – 2008 Malle Talvet-Mustonen
2008 - 2009 Karin Jaani
2010 - 2011 Mariin Ratnik

3. septembril 2012 andis Eesti Vabariigi suursaadik Belgia Kuningriigis Gert Antsu belglaste kuningale Albert II-le üle oma volikirja.

Eestit kaetakse Belgia saatkonnast Helsinkis, alates 27. jaan. 2015.a. on Eestis Belgia ajutiseks asjuriks Tim Hermans, suursaadikuks (agréé) Eestis on nimetatud Belgia suursaadik Soomes Ivo Goemans.

Belgia suursaadikud Eestis on olnud:

1992 – 2000 Jacques Ivan D’Hondt
2000 – 2002 Louis Mouraux
2003 – 2004 Johan van Dessel
2004 – 2008 Pierre Dubuisson
2008 – 2012 Nicolaas Buyck
2012 - 2015 Marc Thunus
 
Belgia suursaadikud Eestis resideerisid Helsingis 1992-2004 ning uuesti alates 2015.a. aasta märtsist. Belgia avas oma suursaatkonna Eestis 7. veebruaril 2005 ja sulges 28. veebruar 2015.
 
Eestil on Belgias 2 aukonsulit: Antoine (Tony) Vuylsteke Flandria regioonis ja Alain van Bellingen Valloonia regioonis.
 

Visiidid

Belgiasse
oktoober 2013 Riigikogu esimees Ene Ergma kohtus Flandria spiikriga
oktoober 2012 kaitseminister Urmas Reinsalu (Brüsseli NATO kaitseministrite kohtumine)
juuni 2009 peaminister Andrus Ansip
veebruar 2008 Riigikogu esimees Ene Ergma
märts 2007 president Toomas Hendrik Ilves Rooma lepingu juubeliüritustel
detsember 2006 president Toomas Hendrik Ilves
mai 2006 peaminister Andrus Ansip
jaanuar 2005 välisminister Kristiina Ojulandi kohtumine Belgia välisministri Karel De Guchtiga
Eestisse
veebruar 2015 asepeaminister Alexander de Croo töövisiit
veebruar 2015 asepeaminister ja välis- ning eurominister Didier Reynders Balti-Beneluksi riikide välisministrite kohtumisel
juuni 2013 Flandria parlamendi spiiker Jan Peumans
september 2011 välisminister Steven Vanackere Balti-Beneluksi riikide välisministrite kohtumisel
aprill 2011 peaminister Yves Leterme
juuni 2008 kuningas Albert II riigivisiit
juuli 2007 riigisekretär administratiivse lihtsustamise alal Vincent van Quickenborn
oktoober 2005 Flaami väliskaubanduse, välis- ja kultuurisuhete, turismi ja e-valitsuse minister Geert Bourgeois
veebruar 2005 Euroopa asjade riigisekretär Didier Donfut

Lepinguline baas

 

Eesti ja Flandria valitsuste vahelise lepingu elluviimiseks on sõlmitud koostööprogrammid, hetkel kehtib 2014.a. mais Brüsselis sõlmitud uus programm aastateks 2015-2018.

Analoogsed programmid on sõlmitud samuti Eesti ja Valooni regiooni ning Belgia prantsuskeelse kogukonna lepingu elluviimiseks, hetkel kehtib 2015. aasta juunis Brüsselis ja juulis Tallinnas kirjade vahetamise teel sõlmitud 2015-2018 koostööprogramm.

Majandussuhted

 

Kahe riigi ärisidemed on tasapisi, aga jõudsalt edenemas. Esimesed Eesti ja Belgia majanduskonsultatsioonid toimusid 2000. a, pea igal aastal on vahetatud äridelegatsioone. Eestit on külastanud delegatsioonid nii Flandriast kui ka Vallooniast. 2012. aasta jaanuaris toimus Brüsselis Balti riike tutvustav äriseminar, mille järelmina toimus septembris ärimissioon Balti riikidesse, kus osalesid 20 Belgia ja Hollandi ettevõtjat.  2012. a märtsis külastas Tallinna arvukas Liège ärikooli delegatsioon. Majanduskooli tudengid olid firmade esindajatena otsimas Eestisse investeerimisvõimalusi. Külastuse raames toimus ka äriseminar. 22.-26. aprillil 2013 viibis Eestis äridelegatsioon Antwerpenist. Eesti KTK korraldas kontaktvisiidi 17.-19. sept. 2014. a., mille käigus toimus äriseminar Antwerpen-Waaslandi Kaubanduskojas, Antwerpeni sadama külastus jmt.

2012. a märtsis sõlmisid Belgia suurkontserni Katoen Natie Groupi alltöövõtja Unieveem ja Tallinna Sadam lepingu logistikakeskuse rajamiseks Muuga sadamasse. 2013. a. mais avati esimene 25000 m2 suurune laokompleks. 2015. aastaks on laopinda juba 30 000 m² ja sellest on saanud Eesti üks suurimaid logistikakeskuseid. 2013.a. oktoobris külastas Katoen Natie't Antwerpenis majandusminister Juhan Parts.

Belgia on olnud erinevatel kohtumistel huvitatud ka Eesti IT lahendustest, eelkõige seonduvalt andmekaitse, e-valimiste, e-panganduse ja ID kaartidega.

Brüsselis on oma esinduse avanud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (2001, http://www.epkk.ee/) ja alates 2006. a sügisest on Brüsselis kohapeal esindatud ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (www.koda.ee).

Kaubavahetus
 

Eesti ja Belgia kaubavahetus 2007-2014 (miljonit EUR)

  Eksport Import
2007 81,9 226,9
2008 101,2 218,9
2009 123,0 153,0
2010 112,3 155,0
2011 144,2 234,7
2012 230,9 279,8
2013 275,0 260,7
2014 278,7 264,0

Allikas: Statistikaamet


Kui 2013. aastal oli Belgia Eesti 12. kaubanduspartner (535,7 mln EUR, 2% kogu Eesti väliskaubanduskäibest), siis 2014.a. langes Belgia 13. kaubanduspartneriks (542,7 mln EUR, 2,1% Eesti väliskaubanduskäibest).

Peamised Eesti eksportartiklid olid 2014.a. mineraalsed tooted (49,6% koguekspordist Belgiasse); tooted kivimitest, tsemendist ja klaasist (10,43%); sõidukid, lennukid, laevad ja muud transpordivahendid (10,22%); masinad ja seadmed (6,9%); muud tööstustooted (3,79%); kalliskivid, väärismetallid ja juveelitooted (3,64%); ning puit ja puittooted (3,34%).
Peamised importartiklid olid 2014.a. masinad ja seadmed (18,7% koguimpordist Belgiast); keemiatooted (14,95%); metallid ja metalltooted (12,71%), plastid ja kummitooted (9,81%) ning sõidukid ja muud transpordivahendid (7,73%).

Investeeringud
 

Belgia otseinvesteeringud Eestisse moodustasid Eesti Panga andmetel 31.12.2013 seisuga 65,9 mln EUR. See oli 0,42% Eestisse tehtud välismaistest otseinvesteeringutest. Seisuga 31.12.2014 olid Belgia otseinvesteeringud 54,3 mln eurot (0,34 % välismaistest otseinvesteeringutest).

Investeeringud on Eestis põhiliselt läinud ehitussektorisse, kinnisvara alasesse tegevusse, veo- ja laomajandusse ning hulgi- ja jaekaubandusse.

Eesti otseinvesteeringud Belgiasse olid Eesti Panga andmetel seisuga 31.12.2013 2,3 mln ja seisuga 31.12.2014 4,5 mln EUR.

Turism

 

Viimase kahe aasta võrdluses on Belgia turistide arv Eestis veidi suurenenud: 2013. a. majutati Eestis 7855 ja 2014.a. 8247 Belgiast pärit turisti. Enamus neist peatus Tallinnas (2013.a. 6029 ja 2014.a. 6251).

Kaitsekoostöö
 

Eesti ja Belgia kaitsekoostöö on keskendunud mereväele (BALTRONi projekt) ning miinitõrjele. Belgia on üks BALTRONi projekti osalisi ja NWG (BALTRON Naval Working Group) liige.

Lisaks on Eesti Merevägi juba aastaid koolitanud ohvitsere Belgia miinitõrje koolis EGUERMIN, mis on NATO juhtiv õppeasutus (NATO Centre of Exellence) antud valdkonnas.

Täiendavalt tasub veel märkimist Belgia mereväelaevade regulaarne osalus Eesti juhitaval miinitõrjeoperatsioonil (OPEN SPIRIT).

Belgia oli esimene NATO riik, kelle õhuvägi võttis 2004. a osa Balti õhuturbe missioonist. Praeguseks on Belgia lennukid Balti õhuruumi turvanud juba viiel korral, neist kaks viimast tugevdatud õhuturbe raames paiknedes Poolas Malborki õhujõude baasis (viimane rotatsioon algas 1. mail 2015).

Belgia on suhteliselt aktiivselt osalenud Eesti militaarvõistlustel, samuti areneb koostöö õhutõrje valdkonnas, 2014.a. Kevadtormil osales Belgia õhutõrje raketirühm.

Koostöö siseasjades

 

Belgia eksperdid on aidanud Schengeni projekti raames koolitada Eesti siseministeeriumi töötajaid. Sõlmitud on ka Eesti ja Belgia politseikoostöö leping (2001), mille alusel arendatakse Eesti ja Belgia politsei operatiivkoostööd ja teabevahetust ning korraldatakse ühiseid politseioperatsioone ja seminare. Samuti tehakse koostööd isikut tõendavate dokumentide väljatöötamisel ja võltsdokumentide tuvastamisel.

Haridus- ja teaduskoostöö

 

Haridus- ja teaduskoostöö toimub Eesti Vabariigi ning Flandria ja Vallooni regiooni koostöölepingute ning -programmide raames. Nii Eesti kui Flandria on eraldanud stipendiume ning vahetanud üliõpilasi suvekursuste raames. Prantsuskeelne kogukond on mitmete aastate jooksul Eestisse lähetanud prantsuse keele lektoreid ning andnud keeleõppe ja õpetajakoolituse stipendiume.

Hea koostöö on Tartu Maaülikoolil kujunenud Vallooni regiooniga, viimati külastati kogemuste vahetuseks Valloonia veeobjekte 2013.a., sama aasta sügisel viibisid Valloonia spetsialistid ka Eestis. Käsitletud on keskkonnaharidust, kalapääse ja väikehüdroenergeetikat, 2013.a. oli peamiseks teemaks jõgede elurikkuse taastamine.

Samuti toimub koostöö väljaspool kahepoolseid programme, seda mitmetes ELi poolt toetatud raamistikes.

Kultuurisuhted

 

Eesti ja Belgia kultuurisuhted on väga tihedad, sellele on kaasa aidanud eelpoolmainitud koostöölepingud ja programmid Flandria ning Valloonia regioonide ja vastavate keelekogukondadega. Paljud üritused on toimunud vastastikkuse alusel. Lisaks saatkonna eestvedamisel või kaasabil korraldatavatele üritustele on palju ka neid ettevõtmisi, mis rajanevad muuseumide, teatrite, galeriide, kontsertmajade ning muusikute omavahelistel sidemetel. Viimastel aastatel ongi toimunud rida kunstinäitusi, eesti muusikud on Belgias korduvalt üles astunud nii iseseisvate kontsertidega kui erinevate ürituste raames, Belgias on ringreisil käinud eesti koorid, ansamblid ja teatrid.

Eesti on saanud enim avalikku tähelepanu kultuuriürituste raames, neist 2014.a. olid märkimisväärsemad 18 riigi koore ühendanud „1000 Voices“ projekt, mille galakontserti Koekelbergi basiilikas juhatas Andres Mustonen ning osales segakoor „Voces Musicales“, Ojasoo ja Semperi filmi „Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha“ linastus Brüsselis Milleniumi rahvusvahelise dokumentaalfilmide festivali avafilmina,  filmi „Mandariinid“ näitamine kutsutud külalistele koos Gruusia saatkonnaga ja mahukas Eesti disaininäitus.

2014. aasta oli rikas kontsertite poolest, lisaks nimetatule toimus helilooja Jaan Räätsa kontsert kammerorkestrile ettekanne festivalil „L’Europe en Musique“, flaami koor Aquarius esitas Flandria Festivali raames Kortrijkis Arvo Pärdi loomingut, toimusid The Dynamite Viking kontserdid Brüsseli jazzmaratoni raames, Laura Remmel ja Jaak Sooäär esinesid koos Belgia jazzmuusikutega Amsterdamis ja Brügges, toimus ansambel Curly Strings tuur Belgias (Ingelmunster, Dranouter, Belsele, Leuven, Gent), ansambel Abraham's Café esines Euroopa tuuri raames Brüsselis ja Kristjan Randalu Dhafer Youssefi kvarteti koosseisus Flagey’s, aasta lõpetas ansambel Talbot rahvusvahelisel show-case festivalil Glimps Gentis.

Aktiivselt tutvustati Eesti filmikunsti, lisaks eespool nimetatud kahele näidati Brüsselis „Disko ja tuumasõda“ Bozaris filmifestivalil „Cinema, Freedom and Europe“, Eesti esinduses Maimikute filmi „Kirsitubakas“ ja „Risttuules“ kus mõlemaga kaasnes ka kohtumine režissööridega, lisaks linastus 8. Rahvusvahelisel lastefilmide festivalil „Filem’on“ Eesti animafilm „Limonaadilugu“ ja festivali raames toimunud konverentsil esines Mait Laas.

Brüsselis toimusid mitmed Eesti kirjanduse ja luulega seotud üritused, kirjanik Eeva Park oli residentuuris Passa Porta rahvusvahelises kirjandusmajas, kirjanduslik kohtumine Andrus Kivirähaga, EUNIC Brüsseli klastri luuleprojekt Transpoesie Brüsseli linnaruumis ja luuletaja Birk Rohelend osales Passa Porta kirjanduskeskuses Transpoesie luuleslämmil.

Lisaks toimus Teeme ära! maailma kampaania näitus Euroopa Parlamendis, kunstnik Mihkel Maripuu loomingu õhtu Antverpenis, mahukas Eesti Disainerite Liidu näitus „Size Doesn’t Matter“ Brüsselis Flaami Disainikeskuse galeriis ning toimus Marge Monko ja teiste HISK 2014 laureaatide näituse avamine Gentis. 

Samuti tutvustati Eesti teatrit ja kaasaegset tantsu, toimus NO99 ja Münchner Kammerspiele ühislavastus „Ilona.Rosetta.Sue“ Brüsseli linnateatris KVS ning kaasaegse tantsu etenduses „Much Dance“ oli kaastegev Risto Kübar (koostööprojekt Münchner Kammerspiele ja Brüsseli Kaaitheateri vahel).

Eestlased Belgias
 

Kajastatud „Eestlased Euroopas“ all.

TopBack

© Eesti Suursaatkond Belgias ja Luksemburgis Rue Guimard 11/13, B-1040, Brüssel tel. (32) 2 779 07 55, e-mail: saatkond@estemb.be