Eesti
English
Eesti ja Belgia »

Belgia

12.08.2015

viimati uuendatud: 30.07.2018
 
 
- Olulisemad visiidid ja kohtumised
- Lepinguline baas
- Majandussuhted
- Kaitsekoostöö
- Koostöö siseasjades
- Haridus- ja teaduskoostöö
- Kultuurisuhted
- Eestlased Belgias


Belgia tunnustas Eesti iseseisvust 26. jaanuaril 1921. Peale okupatsiooni taastunnustas Belgia iseseisvat Eesti Vabariiki 27. augustil 1991. Diplomaatilised suhted Eesti ja Belgia vahel taastati 5. septembril 1991.

Kahepoolsed suhted Eesti ja Belgia vahel on väga head nii poliitika, majanduse, kultuuri kui ka hariduse vallas. Eesti näeb Belgiat kui kindlat koostööpartnerit nii Euroopa Liidus kui NATOs. Vastastikust mõistmist soodustab ka asjaolu, et nii Eesti kui Belgia on Euroopa väikeriigid.

Eesti suursaadikud Belgias on olnud:

1921 – 1932 Karl Robert Pusta (algul ajutise asjuri ja seejärel suursaadikuna, resideeris Pariisis)

1992 –1996 Clyde Kull
1996 – 1999 Jüri Luik
1999 – 2003 Sulev Kannike
2003 – 2008 Malle Talvet-Mustonen
2008 – 2009 Karin Jaani
2010 – 2011 Mariin Ratnik

2012 2016 Gert Antsu

16. mail 2017 andis Eesti Vabariigi suursaadik Belgia Kuningriigis Lembit Uibo belglaste kuningale Philippe’ile üle oma volikirja.



Belgia suursaadikud Eestis on olnud:

1992 – 2000 Jacques Ivan D’Hondt
2000 – 2002 Louis Mouraux
2003 – 2004 Johan van Dessel
2004 – 2008 Pierre Dubuisson
2008 – 2012 Nicolaas Buyck
2012 - 2015 Marc Thunus
2015 - 2017 Philippe Beke
 
2017. a on Belgia suursaadik Eestis Carl Peeters, kes resideerib Helsingis.

Belgia suursaadikud Eestis resideerisid Helsingis 1992-2004 ning uuesti alates 2015. a. aasta märtsist. Belgia avas oma suursaatkonna Eestis 7. veebruaril 2005 ja sulges 28. veebruar 2015. 

 
Eestil on Belgias 2 aukonsulit: Antoine (Tony) Vuylsteke Flandria regioonis ja Alain van Bellingen Valloonia regioonis.
 

Visiidid

Belgiasse

 

juuni 2018

Kaitseminister Jüri Luige kohtumine Belgia kaitseminister Steven Vandeputiga

mai 2018

Välisminister Sven Mikseri kohtumine Belgia välisministri Dider Reyndersiga

november 2017

Vabariigi president Kersti Kaljulaidi kohtumine Belgia peaminister Charles Micheliga ning kuningas Philippe’iga

oktoober 2013

Riigikogu esimees Ene Ergma kohtus Flandria spiikriga

oktoober 2012

kaitseminister Urmas Reinsalu (Brüsseli NATO kaitseministrite kohtumine)

juuni 2009

peaminister Andrus Ansip

veebruar 2008

Riigikogu esimees Ene Ergma

märts 2007

president Toomas Hendrik Ilves Rooma lepingu juubeliüritustel

detsember 2006

president Toomas Hendrik Ilves

mai 2006

peaminister Andrus Ansip

jaanuar 2005

välisminister Kristiina Ojulandi kohtumine Belgia välisministri Karel De Guchtiga


Eestisse

 

detsember 2017

Kaitseminister Steven Vandeput ja kaitsejõudude juhataja kindral Marc Compernol

september 2017

Peaminister Charles Michel EL digitippkohtumisel

mai 2017

Poliitikadirektor Pascal Heyman K5 (NATO küberkaitse oivakeskuse) liputseremoonial 

mai 2016

Flandria peaminister Geert Bourgeois

aprill 2016

kaitseminister Steven Vandeput

veebruar 2016

kaitsejõudude juhataja kindral Gerard Van Caelenberge

veebruar 2015

asepeaminister Alexander de Croo töövisiit

veebruar 2015

asepeaminister ja välis- ning eurominister Didier Reynders Balti-Beneluksi riikide välisministrite kohtumisel

juuni 2013

Flandria parlamendi spiiker Jan Peumans

september 2011

välisminister Steven Vanackere Balti-Beneluksi riikide välisministrite kohtumisel

aprill 2011

peaminister Yves Leterme

juuni 2008

kuningas Albert II riigivisiit

juuli 2007

riigisekretär administratiivse lihtsustamise alal Vincent van Quickenborn

oktoober 2005

Flaami väliskaubanduse, välis- ja kultuurisuhete, turismi ja e-valitsuse minister Geert Bourgeois

veebruar 2005

Euroopa asjade riigisekretär Didier Donfut

 

Lepinguline baas

Eesti ja Flandria valitsuste vahelise lepingu elluviimiseks on sõlmitud koostööprogrammid, hetkel kehtib 2014. a mais Brüsselis sõlmitud uus programm aastateks 2015-2018.

Analoogsed programmid on sõlmitud samuti Eesti ja Valooni regiooni ning Belgia prantsuskeelse kogukonna lepingu elluviimiseks, hetkel kehtib 2015. aasta juunis Brüsselis ja juulis Tallinnas kirjade vahetamise teel sõlmitud 2015-2018 koostööprogramm.


Majandussuhted

Kahe riigi ärisidemed on tasapisi, aga jõudsalt edenemas. Esimesed Eesti ja Belgia majanduskonsultatsioonid toimusid 2000. a, pea igal aastal on vahetatud äridelegatsioone. Eestit on külastanud delegatsioonid nii Flandriast kui ka Vallooniast. 2012. aasta jaanuaris toimus Brüsselis Balti riike tutvustav äriseminar, mille järelmina toimus septembris ärimissioon Balti riikidesse, kus osalesid 20 Belgia ja Hollandi ettevõtjat.  2012. a märtsis külastas Tallinna arvukas Liège ärikooli delegatsioon. Majanduskooli tudengid olid firmade esindajatena otsimas Eestisse investeerimisvõimalusi. Külastuse raames toimus ka äriseminar. 22.-26. aprillil 2013 viibis Eestis äridelegatsioon Antwerpenist. Eesti KTK korraldas kontaktvisiidi 17.-19. sept. 2014. a., mille käigus toimus äriseminar Antwerpen-Waaslandi Kaubanduskojas, Antwerpeni sadama külastus jmt.

2012. a märtsis sõlmisid Belgia suurkontserni Katoen Natie Groupi alltöövõtja Unieveem ja Tallinna Sadam lepingu logistikakeskuse rajamiseks Muuga sadamasse. 2013. a. mais avati esimene 25000 m2 suurune laokompleks. 2015. aastaks on laopinda juba 30 000 m² ja sellest on saanud Eesti üks suurimaid logistikakeskuseid. 2013.a. oktoobris külastas Katoen Natie't Antwerpenis majandusminister Juhan Parts.

Belgia on olnud erinevatel kohtumistel huvitatud ka Eesti IT lahendustest, eelkõige seonduvalt andmekaitse, e-valimiste, e-panganduse ja ID kaartidega.

Brüsselis on oma esinduse avanud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (2001, http://epkk.ee/).


Kaubavahetus

Eesti ja Belgia kaubavahetus 2010-2017 (miljonit EUR)

  Eksport Import
2010 112,3155,0
2011 144,2234,7
2012 230,9279,8
2013 275,0263,2
2014 278,7264,0
2015 166,4 245,8
2016 209,2 268,6
2017 206,5 287,6

Allikas: Statistikaamet

Peamised Eesti ekspordiartiklid Belgiasse on klaas ja klaastooted, mineraalsed tooted ja transpordivahendid.

Peamised impordiartiklid Belgiast on masinad ja seadmed, metallid ja metalltooted ning keemiatooted.


Investeeringud

Belgia otseinvesteeringud Eestisse on viimastel aastatel kasvanud. 31.03.2018 seisuga ulatuvad Belgia otseinvesteeringud 118,6 mln euroni, moodustades 0,6% kogu Eestisse paigutatud otseinvesteeringutest (kasv 11,6 mln eurot võrreldes 2017.a). Peamiselt on investeeritud kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse, kinnisvarasse ning info ja side sektorisse. 

Eesti otseinvesteeringud Belgiasse on kasvanud 26,3 mln euroni, mis on 0,4% Eesti välisinvesteeringutest. Investeeritud on mitmetesse erinevatesse sektoritesse: mäetööstusse, töötlevasse tööstusse, elektrienergiaga varustamisse, hulgi- ja jaekaubandusse, info ja side sektorisse, kinnisvarasse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse.

Turism

Eestit külastanud Belgia turistide arv Eestis on kasvanud. Kokku tehti mitmepäevakülastusi 2016. aastal (Eesti Panga andmetel) 15,5 tuhat ja 2017. aastal 22,1 tuhat.  

Majutatud turistide osakaal on samuti kasvanud: 2013.a. majutati Eestis ligi 8 tuhat turisti aga 2017. a juba üle 15 tuhande Belgiast pärit turisti. Lisaks Tallinnale pakkusid turistidele enim huvi veel Tartumaa, Pärnumaa ja Lääne-Virumaa. 

Eesti residentide Belgia mitmepäevakülastuste arv on enam kui kaks korda suurem. 2016. aastal tehti Belgiasse 50,2 tuhat külastust ja 2017. a 60,2 tuhat külastust.


Kaitsekoostöö

Belgia oli esimene NATO riik, kelle õhuvägi võttis 2004. a osa Balti õhuturbe missioonist. Belgia on üks enam Balti riikide õhuruumi turvamises osalenud riike, kes on saatnud oma õhuväelasi missioonidele nii Ämarisse (esimest korda 2016.a esimeses pooles ja viimati 2017.a teises pooles), kui ka Leedus asuvasse Šiuliai lennubaasi.

Belgia liitus 1. jaanuarist 2017.a Tallinnas asuva NATO küberkaitse oivakeskusega (K5).

Eesti ja Belgia kaitsekoostöö on keskendunud mereväele ning miinitõrjele. Eesti Merevägi on juba aastaid koolitanud oma ohvitsere Belgia miinitõrjekoolis EGUERMIN, mis on NATO juhtiv õppeasutus antud valdkonnas (miinitõrje oivakeskus, NATO Naval Mine Warfare Centre of Exellence). Belgia mereväelaevad osalevad regulaarselt Eesti juhitaval miinitõrjeoperatsioonil (OPEN SPIRIT).

Belglased on suhteliselt aktiivselt osalenud Eesti sõjalissportlikel võistlustel, samuti tehakse koostööd õhutõrje valdkonnas.

Koostöö siseasjades

Belgia eksperdid on aidanud Schengeni projekti raames koolitada Eesti siseministeeriumi töötajaid. Sõlmitud on ka Eesti ja Belgia politseikoostöö leping (2001), mille alusel arendatakse Eesti ja Belgia politsei operatiivkoostööd ja teabevahetust ning korraldatakse ühiseid politseioperatsioone ja seminare. Samuti tehakse koostööd isikut tõendavate dokumentide väljatöötamisel ja võltsdokumentide tuvastamisel.


Haridus- ja teaduskoostöö 

Haridus- ja teaduskoostöö toimub Eesti Vabariigi ning Flandria ja Vallooni regiooni koostöölepingute ning -programmide raames. Nii Eesti kui Flandria on eraldanud stipendiume ning vahetanud üliõpilasi suvekursuste raames. Prantsuskeelne kogukond on mitmete aastate jooksul Eestisse lähetanud prantsuse keele lektoreid ning andnud keeleõppe ja õpetajakoolituse stipendiume.

Hea koostöö on Tartu Maaülikoolil kujunenud Vallooni regiooniga, viimati külastati kogemuste vahetuseks Valloonia veeobjekte 2013.a., sama aasta sügisel viibisid Valloonia spetsialistid ka Eestis. Käsitletud on keskkonnaharidust, kalapääse ja väikehüdroenergeetikat, 2013.a. oli peamiseks teemaks jõgede elurikkuse taastamine. Koostööprogrammi alusel toetab haridusministeerium eesti-prantsuse sõnaraamatu koostamist ning Valloonia-Brüssel eraldab Eestile prantsuse keele koolituse stipendiume. Samuti toimub koostöö väljaspool kahepoolseid programme, seda mitmetes ELi poolt toetatud raamistikes.


Kultuurisuhted 

Eesti ja Belgia kultuurisuhted on väga tihedad, sellele on kaasa aidanud eelpoolmainitud koostöölepingud ja programmid Flandria ning Valloonia regioonide ja vastavate kogukondadega. Eesti kultuurisündmustele Belgias aitab tublisti kaasa ka Eesti Brüsseli saatkonnas töötav kultuurinõunik. Samas toimub palju ka ettevõtmisi, mis rajanevad muuseumide, teatrite, galeriide, kontserdimajade ning muusikute omavahelistel sidemetel. Viimastel aastatel on toimunud rida kunstinäitusi, eesti muusikud on Belgias korduvalt üles astunud kontsertidega, Belgias on ringreisil käinud eesti koorid, ansamblid ja teatrid. Eesti EL-eesistumise kultuuriprogrammi näol 2017 II poolaastal oli tegemist seni suurima Eesti kultuurifestivaliga Belgias. Ühtekokku jõudis Belgia publikuni poole aasta jooksul 25 Eesti kultuuriprojekti: 5 näitust ja 2 installatsiooni, 12 kontserti, Eesti filmid, koomiksid, luule, mood kui ka  disain. Osana Eesti eesistumise ja EV100 programmist leidis lisaks B-Est Jazz Festival’ile Flagey’s jaanuaris aset 2018 Arvo Pärdi festival.

Muusika vallast väärib märkimist 2014.aastal toimunud „1000 voices for peace“ projekt, mis tõi kokku rahvusvahelised koorid üle 18 riigist, sh Voces Musicales Eestist ning mille galakontserti Koekelbergi basiilikas juhtis Eesti dirigent Andres Mustonen. 2015.aastal toimus Erkki-Sven Tüürilt tellitud I Maailmasõja 100. aastapäevale pühendatud teose „Le poids des vies non vécues“ („Elamata elude paine“) maailma esmaettekanne veebruaris Bozari kultuurikeskuses Brüsselis Belgia Rahvusorkestri esituses dirigent Arvo Volmeri juhtimisel. 2015.aasta septembris toimusid Flandria Aquariuse koori kontserdid seoses Arvo Pärdi 80. juubeliga, sh koori Pärdi loomingule pühendatud plaadi „Magnificent Magnificat“ esitluskontsert; ja novembris Paavo Järvi dirigeeritud Pariisi orkestri kontsert Bozaris, päev pärast traagilisi terroriakte Pariisis.  2018.a mais esinesid Vox Clamantis ja Püha Miikaeli Poistekoor Watou Rahvusvahelisel Gregoriaani festivalil ning Gentis toimunud kontserdil („Tintinnabuli – music from a cold land with a warm heart“) kõlas Belgia koori Novacento esituses Arvo Pärdi, Veljo Tormise, Evelin Seppari ja Pärt Uusbergi looming.

Mitmel puhul on tutvustatud Eesti filmikunsti. 2014.aastal linastus filmifestivalil Cinema, Freedom and Europe „Disko ja tuumasõda“. Eesti esinduses näidati filme „Kirsitubakas“ ja „Risttuules“ ning rahvusvahelisel lastefilmide festivalil Filem´on animafilmi „Limonaadilugu“. Samal aastal avati Brüsselis rahvusvaheline dokfilmide festival Millenium Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi filmiga „Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha“. 2015.aasta juunis näidati Euroopa Parlamendis koostöös Gruusia saatkonnaga filmi „Mandariinid“. Ka Eesti teater on Brüsseli publikuni jõudnud: näiteks 2015.aasta mais toodi lavale Vanemuise balletietendus „Casanova“ ning 2018.aasta juunis sai Molière´i teatris näha R.A.A.A.M.i etendust „Libahunt“ (lavastaja Sergei Potapov).

Belgias on toimunud mitmed Eesti näitused. 2014.aastal avati Euroopa Parlamendis Teeme ära! liikumist tutvustav näitus, Antwerpeni galeriis toimus Mihkel Maripuu näitus ning Brüsselis Eesti disaini ülevaatenäitus „Size doesn´t matter“. 2018.aasta suvel (20.06-19.08.2018) on Brüsseli kunstikeskuses Bozar väljas näitus „Somewhere in Europe. Contemporary Art Scenes in Europe“, kus Eestist on esindatud kunstnikud Kris Lemsalu, Aili Vint, Raul Keller ja Kiwa ning kuraator Maria Arusoo. Kirjandusalaselt on tähelepanuväärne, et 2015. aasta oktoobris andis Belgia printsess Léa kirjanik Katrina Kaldale üle 4. Richelieu frankofoonia kirjandusauhinna teose „Jumalate aritmeetika“ eest.

Belgia kultuuriüritusi toimub ka Eestis. Märkimist väärivad Flaami kaasaegne tants Eesti etenduskunstide festivalidel (viimati SAAL Biennaalil 2017); ja näitus „Paul Delvaux. Unest ärkaja“ KUMUs koostöös Musée d`Ixelles´iga 25.11.16–12.03.17.

Eestlased Belgias

Kajastatud „Eestlased Euroopas“ all.

TopBack

© Eesti Suursaatkond Belgias ja Luksemburgis Rue Guimard 11/13, B-1040, Brüssel tel. (32) 2 779 07 55, e-mail: saatkond@estemb.be