Eesti
English
Eesti ja Belgia »

Eesti ja Belgia

13.12.2013

- Olulisemad visiidid ja kohtumised
- Lepinguline baas
- Majandussuhted
- Kaitsekoostöö
- Koostöö siseasjades
- Haridus- ja teaduskoostöö
- Kultuurisuhted
- Eestlased Belgias


Belgia tunnustas Eesti iseseisvust 26. jaanuaril 1921. Peale okupatsiooni taastunnustas Belgia iseseisvat Eesti Vabariiki 27. augustil 1991. Diplomaatilised suhted Eesti ja Belgia vahel taastati 5. septembril 1991.

Kahepoolsed suhted Eesti ja Belgia vahel on väga head nii poliitika, majanduse, kultuuri kui ka hariduse vallas. Eesti näeb Belgiat kui kindlat koostööpartnerit nii Euroopa Liidus kui NATOs. Vastastikust mõistmist soodustab ka asjaolu, et nii Eesti kui Belgia on Euroopa väikeriigid.

Eesti suursaadikud Belgias on olnud:

1921 – 1932 Karl Robert Pusta (algul ajutise asjuri ja seejärel suursaadikuna, resideeris Pariisis)
1992 –1996 Clyde Kull
1996 – 1999 Jüri Luik
1999 – 2003 Sulev Kannike
2003 – 2008 Malle Talvet-Mustonen
2008 - 2009 Karin Jaani
2010 - 2011 Mariin Ratnik

3. septembril 2012 andis Eesti Vabariigi suursaadik Belgia Kuningriigis Gert Antsu belglaste kuningale Albert II-le üle oma volikirja.

Belgia suursaadik Eestis Marc Thunus andis oma volikirja Vabariigi Presidendile üle 30. augustil 2012.

Belgia suursaadikud Eestis on olnud:

1992 – 2000 Jacques Ivan D’Hondt
2000 – 2002 Louis Mouraux
2003 – 2004 Johan van Dessel
2004 – 2008 Pierre Dubuisson
2008 – 2012 Nicolaas Buyck

Belgia suursaadikud Eestis resideerisid Helsingis 1992-2004. Belgia avas oma suursaatkonna Eestis 7. veebruaril 2005.

Eestil on Belgias 2 aukonsulit: Antoine (Tony) Vuylsteke Flandria regioonis ja Alain van Bellingen Valloonia regioonis.

Visiidid

Belgiasse
oktoober 2013 Riigikogu esimees Ene Ergma kohtus Flandria spiikriga
oktoober 2012 kaitseminister Urmas Reinsalu (Brüsseli NATO kaitseministrite kohtumine)
juuni 2009 peaminister Andrus Ansip
veebruar 2008 Riigikogu esimees Ene Ergma
märts 2007 president Toomas Hendrik Ilves Rooma lepingu juubeliüritustel
detsember 2006 president Toomas Hendrik Ilves
mai 2006 peaminister Andrus Ansip
jaanuar 2005 välisminister Kristiina Ojulandi kohtumine Belgia välisministri Karel De Guchtiga
Eestisse
juuni 2013 Flandria parlamendi spiiker Jan Peumans
september 2011 välisminister Steven Vanackere Balti-Beneluksi riikide välisministrite kohtumisel
aprill 2011 peaminister Yves Leterme
juuni 2008 kuningas Albert II riigivisiit
juuli 2007 riigisekretär administratiivse lihtsustamise alal Vincent van Quickenborn
oktoober 2005 Flaami väliskaubanduse, välis- ja kultuurisuhete, turismi ja e-valitsuse minister Geert Bourgeois
veebruar 2005 Euroopa asjade riigisekretär Didier Donfut

 

Lepinguline baas

Majandussuhted

Kahe riigi ärisidemed on tasapisi, aga jõudsalt edenemas. Esimesed Eesti ja Belgia majanduskonsultatsioonid toimusid 2000. a, pea igal aastal on vahetatud äridelegatsioone. Eestit on külastanud delegatsioonid nii Flandriast kui ka Vallooniast.  2011.a. septembris toimusid Antwerpenis Balti äriseminar ja Flandria ärimissioon Tallinnasse. 2012. a märtsis külastas Tallinna arvukas Liège ärikooli delegatsioon. Majanduskooli tudengid olid firmade esindajatena otsimas Eestisse investeerimisvõimalusi. Külastuse raames toimus ka äriseminar. 2012. aasta jaanuaris toimus Brüsselis Balti riike tutvustav äriseminar, mille järelmina toimus septembris ärimissioon Balti riikidesse, kus osalesid 20 Belgia ja Hollandi ettevõtjat. 22.-26. aprillil 2013 viibis Eestis äridelegatsioon Antwerpenist.

2012. a märtsis sõlmisid Belgia suurkontserni Katoen Natie Groupi alltöövõtja Univeem ja Tallinna Sadam lepingu logistikakeskuse rajamiseks Muuga sadamasse. 2013. a. mais avati esimene 25000 m2 suurune laokompleks. Ehituse kahe järgneva etapi valmimisel 2015. a saab sellest Eesti suurim logistikakeskus.

Belgia on olnud erinevatel kohtumistel huvitatud ka Eesti IT lahendustest, eelkõige seonduvalt andmekaitse, e-valimiste, e-panganduse ja ID kaartidega.

Brüsselis on oma esinduse avanud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (2001, http://www.epkk.ee/) ja alates 2006. a sügisest on Brüsselis kohapeal esindatud ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (www.koda.ee).

Kaubavahetus

Eesti ja Belgia kaubavahetus 2005-2012 (miljonit EUR)

  Eksport Import
2005 81,3 148,6
2006 77,9 188,9
2007 81,9 226,9
2008 101,42 218,9
2009 123 153
2010 112,3 155
2011 144,2 234,7
2012 230,9 269,9

Allikas: Statistikaamet


2012. aastal oli Belgia Eesti 14. kaubanduspartner (500.8 mln EUR, 1,9% kogu Eesti väliskaubanduskäibest). Peamised Eesti eksportartiklid olid mineraalsed tooted (28,7% koguekspordist Belgiasse); kalliskivid, väärismetallid ja juveelitooted (14,6%); tooted kivimitest, tsemendist ja klaasist (13.5%) ning masinad ja seadmed (11,9%). Peamised importartiklid olid keemiatooted (23.8% koguimpordist Belgiast); masinad ja seadmed (18,8%); metallid ja metalltooted (14,3%) ja plastid ja kummitooted (7,2%).

Investeeringud

Belgia otseinvesteeringud Eestisse moodustasid  31.12.2012.aasta seisuga kokku 41,3 mln EUR. See on 0,28 % Eestisse tehtud välismaistest otseinvesteeringutest.

Investeeringud on põhiliselt läinud ehitussektorisse, kinnisvara alasesse tegevusse ning hulgi- ja jaekaubandusse. Eesti otseinvesteeringud Belgiasse sama kuupäeva seisuga moodustasid 2,3 mln EUR.

Kaitsekoostöö

Eesti ja Belgia kaitsekoostöö on keskendunud mereväele (BALTRONi projekt) ning miinitõrjele. Belgia on üks BALTRONi projekti osalisi ja NWG (BALTRON Naval Working Group) liige.

Lisaks on Eesti Merevägi juba aastaid koolitanud ohvitsere Belgia miinitõrje koolis EGUERMIN, mis on NATO juhtiv õppeasutus (NATO Centre of Exellence) antud valdkonnas. Ohvitseride kursused EGUERMINis (Oosteendes) kestavad ühest nädalast kuni poole aastani.

Täiendavalt tasub veel märkimist Belgia mereväelaevade regulaarne osalus Eesti juhitavatel miinitõrjeoperatsioonidel (OPEN SPIRIT ja MCOPEST).

Belgia õhuvägi on turvanud Balti riikide õhuruumi seni kolmel korral, viimane neist algas 3. sept. 2013.a. kestusega neli kuud. Belgia oli esimene NATO riik, kes osales selles missioonis 2004.a.

Koostöö siseasjades

Belgia eksperdid on aidanud Schengeni projekti raames koolitada Eesti siseministeeriumi töötajaid. Sõlmitud on ka Eesti ja Belgia politseikoostöö leping (2001), mille alusel arendatakse Eesti ja Belgia politsei operatiivkoostööd ja teabevahetust ning korraldatakse ühiseid politseioperatsioone ja seminare. Samuti tehakse koostööd isikut tõendavate dokumentide väljatöötamisel ja võltsdokumentide tuvastamisel.

Haridus- ja teaduskoostöö

Haridus- ja teaduskoostöö toimub Eesti Vabariigi ning Flandria ja Vallooni regiooni koostöölepingute raames. Flandria on andnud eesti üliõpilastele stipendiume õpinguteks Euroopa Kolledžis Varssavis, nii Eesti kui Flandria on eraldanud stipendiume ning vahetanud üliõpilasi ka suvekursuste raames. Prantsuskeelne kogukond on Eestisse lähetanud prantsuse keele lektoreid ning andnud keeleõppestipendiume. Hea koostöö on ka Tartu Maaülikoolil ja Gembloux' teaduskeskusel. Teaduse ja tehnika vallas on loodud otsekontaktid ka Eesti Haridus- ja teadusministeeriumi ning Flandria Teaduse ja Innovatsiooni Administratsiooni vahel.

Kultuurisuhted

Eesti ja Belgia kultuurisuhted on väga tihedad, sellele on kaasa aidanud eelpoolmainitud koostöölepingud Flandria ning Valloonia (koostööleping uuendati 2011.a. aprillis) ja prantsuskeelse kogukonnaga ning paljud üritused toimuvadki vastastikkuse alusel, nt Eduard Viiralti näitus Félicien Ropsi muuseumis Namuris ja Félicien Ropsi näitus Eesti Kunstimuuseumis. Lisaks saatkonna eestvedamisel või kaasabil korraldatavatele üritustele on palju ka neid ettevõtmisi, mis rajanevad muuseumide, teatrite, galeriide, kontsertmajade ning muusikute omavahelistel sidemetel. Viimastel aastatel ongi toimunud rida kunstinäitusi, eesti muusikud on Belgias korduvalt üles astunud nii iseseisvate kontsertidega kui erinevate ürituste raames, Belgias on ringreisil käinud eesti koorid, ansamblid ja teatrid.

2011. aasta kultuurisündmustest peaks esile tõstma veebruaris avatud Eesti kultuurikuud Liège’is, samuti septembris toimunud Flandria ja Balti riikide koostöölepingute 15. aastapäeva pidulikku tähistamist Gentis ning Eesti kultuuripäevi „BEstonia“ Antwerpenis.

Kultuurikuu raames toimusid Liège’is Eesti ajalugu ja ühiskonda käsitlevad seminarid, Tartu üliõpilasteatri etendus, fotonäitus (Peeter Langovitš) ja filmide õhtu (Priit ja Olga Pärn). Märtsis toimus samuti vallooni uute tehnoloogiate ministeeriumi ja klastri HEC koostöös seminar e-Estonie, kus Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse poolt (Katrin Pärgmäe) tutvustati Eesti kogemusi ning õppetunde e-lahenduste arendamisel.

Mitmesugustel üritustel Belgias osalesid Eesti heliloojad (Erkki-Sven Tüür), muusikud (Iris Vesiku ansambel, Eesti-Prantsuse duo Rouge Madame, Singer Vinger, Tallinn Sinfonietta Andres Mustoneni juhtimisel) ja kirjanikud (Sofi Oksanen, Roy Strider), samuti näidati Eesti filme (näit. „Püha Tõnu kiusamine”) ning Genti Konservatooriumi kammerkoor esitas Veljo Tormise muusikat sarjast "Unustatud rahvad". Märtsis-aprillis oli huvilistel võimalus nautida Eesti toidukultuuri Liège’i mainekaimas restoranis Heliport, tegemist oli osaga laiemast Belgia erinevates linnades aset leidvast projektist „Eesti siga ja Belgia õlu“ (mis toimus 2010. aastal edukalt Eestis).

Belgia mainekas kunstiajakiri OKV andis koostöös Kadrioru kunstimuuseumiga välja Eestile pühendatud erinumbri, kus tutvustatakse Eestis leiduvat Madalmaade kunsti, s.h. ka Madalmaade 16. ja 17. sajandi kunstikogusid, Tallinna raekoja seinamaale ja Tallinna Toomkiriku hauamonumente, keskaegseid altareid ja Hansa-aegseid kunstisidemeid.

Seoses Eesti filmi juubeliaastaga oli 2012. aasta suurem rõhk Eesti filmide („Hukkunud alpinisti hotell“, "Kirjad Inglile", "Auk nr 8", „Ainult meie kolm“, „Kehamälu“, „Lotte ja kuukivi saladus“, „Seenelkäik“ jt.) tutvustamisel, mis osalesid mitmel Belgia filmifestivalil. Jätkus Eesti kunstnike (Flo Kasearu, Marge Monko ja Visible Solutions OÜ, Margus Meinart), fotograafide (Tõnis Saadre, Ruth Huimerinna), kirjanike (Mika Keränen) ja luuletajate (Jürgen Rooste) loomingu tutvustamine, traditsiooniliseks on muutunud emakeele päeva tähistamine. Belgias käisid Eesti muusikud, koorid ja ansamblid (Villu Veski ja Hedvig Hansoni džässkvartet, Vox Clamantis, Püha Miikaeli Poistekoor, ansambel Ewert and the Two Dragons, Kadri Voorandi-Jussi Kannaste kvintet, Maria Minerva), samuti osaleti rahvusvahelistel kokandusvõistlustel. Meedias leidis kajastamist Eesti võrkpalli rahvusmeeskonna osalemine Euroopa Meistrivõistluste kvalifikatsiooniturniiril (Kortrijkis). Septembris toimus kultuuriminister Rein Langi ja teda saatva delegatsiooni visiit rahvusvahelisele kaasaegse kunsti rändbiennaalile „Manifesta“.

Eestlased Belgias

Kajastatud „Eestlased Euroopas“ all.

TopBack

© Eesti Suursaatkond Belgias ja Luksemburgis Rue Guimard 11/13, B-1040, Brüssel tel. (32) 2 779 07 55, e-mail: saatkond@estemb.be