Eesti
English
Eesti ja Belgia »

Belgia - Relations

20.11.2014

viimati uuendatud: 18.11.2014
 
 
- Olulisemad visiidid ja kohtumised
- Lepinguline baas
- Majandussuhted
- Kaitsekoostöö
- Koostöö siseasjades
- Haridus- ja teaduskoostöö
- Kultuurisuhted
- Eestlased Belgias


Belgia tunnustas Eesti iseseisvust 26. jaanuaril 1921. Peale okupatsiooni taastunnustas Belgia iseseisvat Eesti Vabariiki 27. augustil 1991. Diplomaatilised suhted Eesti ja Belgia vahel taastati 5. septembril 1991.

Kahepoolsed suhted Eesti ja Belgia vahel on väga head nii poliitika, majanduse, kultuuri kui ka hariduse vallas. Eesti näeb Belgiat kui kindlat koostööpartnerit nii Euroopa Liidus kui NATOs. Vastastikust mõistmist soodustab ka asjaolu, et nii Eesti kui Belgia on Euroopa väikeriigid.

Eesti suursaadikud Belgias on olnud:

1921 – 1932 Karl Robert Pusta (algul ajutise asjuri ja seejärel suursaadikuna, resideeris Pariisis)
1992 –1996 Clyde Kull
1996 – 1999 Jüri Luik
1999 – 2003 Sulev Kannike
2003 – 2008 Malle Talvet-Mustonen
2008 - 2009 Karin Jaani
2010 - 2011 Mariin Ratnik

3. septembril 2012 andis Eesti Vabariigi suursaadik Belgia Kuningriigis Gert Antsu belglaste kuningale Albert II-le üle oma volikirja.

Belgia suursaadik Eestis Marc Thunus andis oma volikirja Vabariigi Presidendile üle 30. augustil 2012.

Belgia suursaadikud Eestis on olnud:

1992 – 2000 Jacques Ivan D’Hondt
2000 – 2002 Louis Mouraux
2003 – 2004 Johan van Dessel
2004 – 2008 Pierre Dubuisson
2008 – 2012 Nicolaas Buyck

Belgia suursaadikud Eestis resideerisid Helsingis 1992-2004. Belgia avas oma suursaatkonna Eestis 7. veebruaril 2005.

Eestil on Belgias 2 aukonsulit: Antoine (Tony) Vuylsteke Flandria regioonis ja Alain van Bellingen Valloonia regioonis.

Visiidid

Belgiasse
oktoober 2013 Riigikogu esimees Ene Ergma kohtus Flandria spiikriga
oktoober 2012 kaitseminister Urmas Reinsalu (Brüsseli NATO kaitseministrite kohtumine)
juuni 2009 peaminister Andrus Ansip
veebruar 2008 Riigikogu esimees Ene Ergma
märts 2007 president Toomas Hendrik Ilves Rooma lepingu juubeliüritustel
detsember 2006 president Toomas Hendrik Ilves
mai 2006 peaminister Andrus Ansip
jaanuar 2005 välisminister Kristiina Ojulandi kohtumine Belgia välisministri Karel De Guchtiga
Eestisse
juuni 2013 Flandria parlamendi spiiker Jan Peumans
september 2011 välisminister Steven Vanackere Balti-Beneluksi riikide välisministrite kohtumisel
aprill 2011 peaminister Yves Leterme
juuni 2008 kuningas Albert II riigivisiit
juuli 2007 riigisekretär administratiivse lihtsustamise alal Vincent van Quickenborn
oktoober 2005 Flaami väliskaubanduse, välis- ja kultuurisuhete, turismi ja e-valitsuse minister Geert Bourgeois
veebruar 2005 Euroopa asjade riigisekretär Didier Donfut

Lepinguline baas

 

Eesti ja Flandria valitsuste vahelise lepingu elluviimiseks on sõlmitud koostööprogrammid, hetkel kehtib 2012-2014 programm, 2014.a. mais sõlmiti Brüsselis uus programm aastateks 2015-2018.

Analoogsed programmid on sõlmitud samuti Eesti ja Valooni regiooni ning Belgia prantsuskeelse kogukonna lepingu elluviimiseks, hetkel kehtib 2011-2014 programm, käivad ettevalmistused 2015-2018 programmi sõlmimiseks.

Majandussuhted

 

Kahe riigi ärisidemed on tasapisi, aga jõudsalt edenemas. Esimesed Eesti ja Belgia majanduskonsultatsioonid toimusid 2000. a, pea igal aastal on vahetatud äridelegatsioone. Eestit on külastanud delegatsioonid nii Flandriast kui ka Vallooniast.  2011.a. septembris toimusid Antwerpenis Balti äriseminar ja Flandria ärimissioon Tallinnasse. 2012. a märtsis külastas Tallinna arvukas Liège ärikooli delegatsioon. Majanduskooli tudengid olid firmade esindajatena otsimas Eestisse investeerimisvõimalusi. Külastuse raames toimus ka äriseminar. 2012. aasta jaanuaris toimus Brüsselis Balti riike tutvustav äriseminar, mille järelmina toimus septembris ärimissioon Balti riikidesse, kus osalesid 20 Belgia ja Hollandi ettevõtjat. 22.-26. aprillil 2013 viibis Eestis äridelegatsioon Antwerpenist. Eesti KTK korraldas kontaktvisiidi 17.-19. sept. 2014. a., mille käigus toimus äriseminar Antwerpen-Waaslandi Kaubanduskojas, Antwerpeni sadama külastus jmt.

2012. a märtsis sõlmisid Belgia suurkontserni Katoen Natie Groupi alltöövõtja Univeem ja Tallinna Sadam lepingu logistikakeskuse rajamiseks Muuga sadamasse. 2013. a. mais avati esimene 25000 m2 suurune laokompleks. Ehituse kahe järgneva etapi valmimisel 2015. a saab sellest Eesti suurim logistikakeskus. 2013.a. oktoobris külastas Katoen Natie't Antwerpenis majandusminister Juhan Parts.

Belgia on olnud erinevatel kohtumistel huvitatud ka Eesti IT lahendustest, eelkõige seonduvalt andmekaitse, e-valimiste, e-panganduse ja ID kaartidega.

Brüsselis on oma esinduse avanud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (2001, http://www.epkk.ee/) ja alates 2006. a sügisest on Brüsselis kohapeal esindatud ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (www.koda.ee).

Kaubavahetus
 

Eesti ja Belgia kaubavahetus 2005-2013 (miljonit EUR)

  Eksport Import
2005 81,3 148,6
2006 77,9 188,9
2007 81,9 226,9
2008 101,2 218,9
2009 123 153
2010 112,3 155
2011 144,2 234,7
2012 230,9 279,8
2013 275 260,7

Allikas: Statistikaamet


2013. aastal oli Belgia Eesti 12. kaubanduspartner (535,7 mln EUR, 2% kogu Eesti väliskaubanduskäibest). Peamised Eesti eksportartiklid olid mineraalsed tooted (43% koguekspordist Belgiasse); kivist, kipsist, tsemendist, asbestist jms. tooted (12%); masinad ja mehaanilised seadmed (9,6%); sõidukid ja muud transpordivahendid (8,8%) ning vääriskivid, -metallid ja pärlid (5,3%). Peamised importartiklid olid masinad ja seadmed (19,6% koguimpordist Belgiast); keemiatooted (12,3%); metallid ja metalltooted (11,65%); plastid ja kummitooted (9,7%) ning mineraalsed tooted (8,95%).

Investeeringud
 

Belgia otseinvesteeringud Eestisse moodustasid 31.12.2013 seisuga 65,9 mln EUR. See oli 0,42% Eestisse tehtud välismaistest otseinvesteeringutest. Samas seisuga 30.06.2014 olid Belgia otseinvesteeringud 47,8 mln EUR.

Investeeringud on Eestis põhiliselt läinud ehitussektorisse, kinnisvara alasesse tegevusse, veo- ja laomajandusse ning hulgi- ja jaekaubandusse.

Eesti otseinvesteeringud Belgiasse on püsinud muutumatud nii 31.12.2013 kui 30.06.2014 seisuga olles 2,3 mln EUR.

Turism

 

Belgiast pärit majutatud turistide arv oli Statistikaamati andmetel 2013.a. väiksem kui 2012.a., vastavalt 16539 ja 18162, neist peatus tavapäraselt enamus Tallinnas, vastavalt 13044 ja 14998 turisti.

Kaitsekoostöö
 

Eesti ja Belgia kaitsekoostöö on keskendunud mereväele (BALTRONi projekt) ning miinitõrjele. Belgia on üks BALTRONi projekti osalisi ja NWG (BALTRON Naval Working Group) liige.

Lisaks on Eesti Merevägi juba aastaid koolitanud ohvitsere Belgia miinitõrje koolis EGUERMIN, mis on NATO juhtiv õppeasutus (NATO Centre of Exellence) antud valdkonnas.

Täiendavalt tasub veel märkimist Belgia mereväelaevade regulaarne osalus Eesti juhitaval miinitõrjeoperatsioonil (OPEN SPIRIT).

Belgia õhuvägi on turvanud Balti riikide õhuruumi seni kolmel korral, viimane neist algas 3. sept. 2013.a. kestusega neli kuud. Belgia oli esimene NATO riik, kes osales selles missioonis 2004.a.

Belgia poolt on suhteliselt aktiivselt osaletud Eesti militaarvõistlustel, samuti areneb koostöö õhutõrje valdkonnas, 2014.a. Kevadtormil osales Belgia õhutõrje raketirühm.

Koostöö siseasjades

 

Belgia eksperdid on aidanud Schengeni projekti raames koolitada Eesti siseministeeriumi töötajaid. Sõlmitud on ka Eesti ja Belgia politseikoostöö leping (2001), mille alusel arendatakse Eesti ja Belgia politsei operatiivkoostööd ja teabevahetust ning korraldatakse ühiseid politseioperatsioone ja seminare. Samuti tehakse koostööd isikut tõendavate dokumentide väljatöötamisel ja võltsdokumentide tuvastamisel.

Haridus- ja teaduskoostöö

 

Haridus- ja teaduskoostöö toimub Eesti Vabariigi ning Flandria ja Vallooni regiooni koostöölepingute raames. Nii Eesti kui Flandria on eraldanud stipendiume ning vahetanud üliõpilasi suvekursuste raames. Prantsuskeelne kogukond on mitmete aastate jooksul Eestisse lähetanud prantsuse keele lektoreid ning andnud keeleõppe ja õpetajakoolituse stipendiume.

Hea koostöö on Tartu Maaülikoolil kujunenud Vallooni regiooniga, viimati külastati kogemuste vahetuseks Valloonia veeobjekte 2013.a., sama aasta sügisel viibisid Valloonia spetsialistid ka Eestis. Käsitletud on keskkonnaharidust, kalapääse ja väikehüdroenergeetikat, 2013.a. oli peamiseks teemaks jõgede elurikkuse taastamine.

Kultuurisuhted

 

Eesti ja Belgia kultuurisuhted on väga tihedad, sellele on kaasa aidanud eelpoolmainitud koostöölepingud ja programmid Flandria ning Valloonia regioonide ja vastavate keelekogukondadega. Paljud üritused on toimunud vastastikkuse alusel, nt Eduard Viiralti näitus Félicien Ropsi muuseumis Namuris ja Félicien Ropsi näitus Eesti Kunstimuuseumis. Lisaks saatkonna eestvedamisel või kaasabil korraldatavatele üritustele on palju ka neid ettevõtmisi, mis rajanevad muuseumide, teatrite, galeriide, kontsertmajade ning muusikute omavahelistel sidemetel. Viimastel aastatel ongi toimunud rida kunstinäitusi, eesti muusikud on Belgias korduvalt üles astunud nii iseseisvate kontsertidega kui erinevate ürituste raames, Belgias on ringreisil käinud eesti koorid, ansamblid ja teatrid.

2013.a. oli kultuuriüritusi tavapäraselt tihedalt. Toimus mitmeid kontserte, Antwerpenis Arvo Pärdi muusika eriprogramm Amuze kontserdimajas, samuti EV 95. aastapäeva tähistamine koos Eesti Filharmoonia Kammerkoori esinemisega ning Eesti-Flaami folgiduo Estbel kontsert. Brüsselis esinesid Tõnis Mägi & Muusik Seif, Ewert and the Two Dragons festivalil "Les Nuits de Bota", EÜS'i meeskoor ja Brüsseli eestlaste segakoor BEENE ühiskontserdiga saatkonnas ja Eesti EL esinduses, Raivo Tafenau ja Sergio Bastose kvintet Jazzmaratonil, Kristjan Randalu ja Belgia jazzansambel Aka Moon ühiselt festivalil Marni Jazz, Tanel Padar ja "The Sun" Botanique'i kontserdikeskuses. Lisaks esinesid Viiulitrio Midrid, Johanson ja Vennad, "Metsatöll" Durby rokkfestivalil ja jazzansambel A2O (Ain Agan ja Andre Maaker) Les Sentiers de Sart-Risbart'i festivalil Valloonias.

Eesti filmidest olid esindatud animafilmid ("Lotte ja kuukivi saladus", "Kolmnurga afäär", "Villa Antropoff", "Miriami köögikombain") Brüsseli joonis- ja animafilmide festivalil ANIMA, mängufilm "Rat King" Brüsseli Rahvusvahelisel Fantaasiafilmide Festivalil, dokumentaalfilmid "Saarte värvid" ja "Uus Maailm" Milleniumi dokumentaalfilmide festivalil ("Uus Maailm" pärjati Euroopa filmi peaauhinnaga) ja 3D animaooper "Lisa Limone & Maroc Orange" Brüsseli rahvusvahelise lastefilmide festivalil (lõpufilmina).

Tartu Ülikooli Üliõpilasteater andis Liege'i rahvusvahelisel tudengiteatrite festivalil RITU etenduse "Õnnestunud elu".

Emakeelepäeva tähistati kohtumisega kirjanik Kristiina Kassiga saatkonnas ja Eesti EL esinduses. Toimus Tõnu Õnnepalu loomingu esitlus Brüsseli linnaruumis EUNIC'u "Kirjandusõhtu" projekti raames ning Asko Künnap osales luuletaja ja kujundajana EUNIC'u Transpoesie metrooluule projektis.

Avati Eduard Wiiralti tööde näitus "Armastus Strasbourgis" Eesti EL esinduses ja saatkonnas ning Enn Kunila kunstikogu näitus "Nordic Colours" Euroopa Parlamendis. La Cambre arhitektuurikooli galeriis Brüsselis avati koostöös arhitektuurikeskusega CIVA arhitektuurinäitus "100 maja".

Lisaks toimus Eesti päev raames Antwerpenis Permeke raamatukogus Tõnu Õnnepalu ja John De Boose kirjanduslik vestlus, segakoor Beene kontsert, mängufilmi "Seenelkäik" linastus ning saadiku ettekanne Eesti ajaloost ja kultuurist.

Eestlased Belgias
 

Kajastatud „Eestlased Euroopas“ all.

TopBack

© Eesti Suursaatkond Belgias ja Luksemburgis Rue Guimard 11/13, B-1040, Brüssel tel. (32) 2 779 07 55, e-mail: saatkond@estemb.be