Eesti ja Belgia

26.04.2013

Belgia tunnustas Eesti iseseisvust 26. jaanuaril 1921. Peale okupatsiooni taastunnustas Belgia iseseisvat Eesti Vabariiki 27. augustil 1991. Diplomaatilised suhted Eesti ja Belgia vahel taastati 5. septembril 1991.

Eesti suursaadikud Belgias on olnud:

1921 – 1932 Karl Robert Pusta (algul ajutise asjuri ja seejärel suursaadikuna, resideeris Pariisis)
1992 –1996 Clyde Kull
1996 – 1999 Jüri Luik
1999 – 2003 Sulev Kannike
2003 – 2008 Malle Talvet-Mustonen
2008 - 2009 Karin Jaani
2010 - 2011 Mariin Ratnik

3. septembril 2012 andis Eesti Vabariigi suursaadik Belgia Kuningriigis Gert Antsu belglaste kuningale Albert II-le üle oma volikirja.

Belgia suursaadik Eestis Marc Thunus andis oma volikirja Vabariigi Presidendile üle 30. augustil 2012.

Belgia suursaadikud Eestis on olnud:

1992 – 2000 Jacques Ivan D’Hondt
2000 – 2002 Louis Mouraux
2003 – 2004 Johan van Dessel
2004 – 2008 Pierre Dubuisson
2008 – 2012 Nicolaas Buyck

Belgia suursaadikud Eestis resideerisid Helsingis 1992-2004. Belgia avas oma suursaatkonna Eestis 7. veebruaril 2005.

Eestil on Belgias 2 aukonsulit: Antoine (Tony) Vuylsteke Flandria regioonis ja Alain van Bellingen Valloonia regioonis.

Eesti ja Belgia suhted on väga head nii poliitika, majanduse, kultuuri kui ka hariduse vallas.

Visiidid

Lepinguline baas

• Eesti, Läti ja Leedu ning Belgia, Hollandi ja Luksemburgi vaheline maanteeveo kokkulepe  (jõustus 01.12.94)
• Eesti Vabariigi valitsuse ja Flandria valitsuse vaheline koostööleping  (jõustus 29.01.97)
• Eesti Vabariigi ja Belgia-Luksemburgi Majandusuniooni vaheline investeeringute kaitse ja soodustamise leping   (jõustus 23.09.99)
• Topeltmaksustamise vältimise leping  (jõustus 15.04.03)
• Eesti ja Belgia vaheline lennundusleping  (jõustus 01.06.03)
• Eesti Vabariigi valitsuse ja Vallooni regiooni ning Belgia prantsuskeelse kogukonna vaheline koostööleping  (jõustus 07.08.03)
• Eesti Vabariigi Valitsuse ja Beneluxi riikide valitsuste vaheline riigis ebaseaduslikult viibivate isikute tagasivõtmise kokkulepe  (jõustunud 01.02.05)
  • Eesti Vabariigi valitsuse ja Belgia Kuningriigi valitsuse vaheline politseikoostöökokkulepe (jõustus 07.02.2005)
  • Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise eelkõige terrorismi-, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastases võitluses piiriülese koostöö tõhustamise leping (jõustus Eesti suhtes 22.12.2008)
  • Eesti Vabariigi ja Belgia Kuningriigi viisaküsimustes esindamise kokkulepe (jõustus 10.04.2012)
  

Majandussuhted

Kahe riigi ärisidemed on tasapisi, aga jõudsalt edenemas. Esimesed Eesti ja Belgia majanduskonsultatsioonid toimusid 2000. a, pea igal aastal on vahetatud äridelegatsioone. Eestit on külastanud delegatsioonid nii Flandriast kui ka Vallooniast.  2011 a. septembris toimusid Antwerpenis Balti äriseminar ja Flandria ärimissioon Tallinnasse. 2012. a märtsis külastas Tallinna arvukas Liège ärikooli delegatsioon. Majanduskooli tudengid olid firma esindajatena otsimas Eestisse investeerimisvõimalusi. Külastuse raames toimus ka äriseminar. 

Brüsselis on oma esinduse avanud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda  (2001) ja alates 2006. a sügisest on Brüsselis kohapeal esindatud ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (www.koda.ee).

Kaubavahetus

Eesti ja Belgia kaubavahetus 2001-2011 (miljonit EUR)

Allikas: Statistikaamet
1. mai 2004 eelsed ja 1. mai 2004 järgsed andmed ei ole võrreldavad ühtsetel alustel. Pärast EL-iga ühinemist arvestatakse importi saatjariigi järgi, varem tehti seda päritoluriigi järgi.

2011. a. tähtsamad ekspordiartiklid olid tooted kivimitest, tsemendist, klaasist (25,7%), transpordivahendid (20,7 %), masinad ja seadmed (20,3 %).

Eesti importis Belgiast peamiselt keemiatooteid (16,9 %), masinaid ja seadmeid (16,6%) ning plastmasse, plast- ja kummitooteid (12,7 %).

Investeeringud

Belgia otseinvesteeringud Eestisse moodustasid 31.12.2011. a. seisuga kokku 52,5 mln EUR. See on 0,27 % Eestisse tehtud välismaistest otseinvesteeringutest. Investeeringud on põhiliselt läinud ehitusse (37,3 %), kinnisvara-alasesse tegevusse (30 %) hulgi- ja jaekaubandusse, mootorsõidukite ja mootorrataste remonti (20,8 %), ning vähesel määral kutse- teadus ja tehnika alasesse tegevusse (5,6 %), töötlevasse tööstusse (2,8 %), veonduse ja laonduse sektorisse (2,3%).
Eesti otseinvesteeringud Belgiasse sama kuupäeva seisuga moodustasid 2,86 miljonit EUR-i.

Kaitsekoostöö

Eesti ja Belgia kaitsekoostöö on keskendunud mereväele (BALTRONi projekt) ning miinitõrjele. Belgia on üks BALTRONi projekti osalisi ja NWG (BALTRON Naval Working Group) liige.

Lisaks on Eesti Merevägi juba aastaid koolitanud ohvitsere Belgia miinitõrje koolis EGUERMIN, mis on NATO juhtiv õppeasutus (NATO Centre of Exellence) antud valdkonnas. Ohvitseride kursused EGUERMINis (Oosteendes) kestavad ühest nädalast kuni poole aastani.

Täiendavalt tasub veel märkimist Belgia mereväelaevade regulaarne osalus Eesti juhitavatel miinitõrjeoperatsioonidel (OPEN SPIRIT ja MCOPEST).

Koostöö siseasjades

Belgia eksperdid on aidanud Schengeni projekti raames koolitada Eesti siseministeeriumi töötajaid. Sõlmitud on ka Eesti ja Belgia politseikoostöö leping (2001), mille alusel arendatakse Eesti ja Belgia politsei operatiivkoostööd ja teabevahetust ning korraldatakse ühiseid politseioperatsioone ja seminare. Samuti tehakse koostööd isikut tõendavate dokumentide väljatöötamisel ja võltsdokumentide tuvastamisel.

Haridus- ja teaduskoostöö

Haridus- ja teaduskoostöö toimub Eesti-Flandria ja Eesti-Valloonia-Prantsuskeelse kogukonna koostöölepingute raames. Flandria on andnud eesti üliõpilastele stipendiume õpinguteks Euroopa Kolledžis Varssavis, nii Eesti kui Flandria on eraldanud stipendiume ning vahetanud üliõpilasi ka suvekursuste raames. Prantsuskeelne kogukond on Eestisse lähetanud prantsuse keele lektoreid ning andnud keeleõppestipendiume. Hea koostöö on ka Tartu Maaülikoolil ja Gembloux' teaduskeskusel.

Kultuurisuhted

Eesti ja Belgia kultuurisuhted on väga tihedad, sellele on kaasa aidanud eelpoolmainitud koostöölepingud Flandria ning Valloonia (koostööleping uuendati 2011.a. aprillis) ja prantsuskeelse kogukonnaga ning paljud üritused toimuvadki vastastikkuse alusel, nt Eduard Viiralti näitus Félicien Ropsi muuseumis Namuris ja Félicien Ropsi näitus Eesti Kunstimuuseumis. Lisaks saatkonna eestvedamisel või kaasabil korraldatavatele üritustele on palju ka neid ettevõtmisi, mis rajanevad muuseumide, teatrite, galeriide, kontsertmajade ning muusikute omavahelistel sidemetel. Viimastel aastatel ongi toimunud rida kunstinäitusi, eesti muusikud on Belgias korduvalt üles astunud nii iseseisvate kontsertidega kui erinevate ürituste raames, Belgias on ringreisil käinud eesti koorid, ansamblid ja teatrid.

Ka aasta 2010 oli kultuuri poolest väga tihe. Toimus mitmeid kontserte, näitusi, Belgiat külastasid Eesti tantsu- ja teatritrupid. Saatkond lõi kaasa emakeele- ja kirjandusõhtute korraldamisel. Oktoobris ja novembris näidati Brugges Priit Pärna filme. Lisaks osales Eesti 25. ja 29. septembril kahel Euroopa toidukultuuri tutvustaval üritusel Brüsselis. Belgia Euroopa Liidu eesistumise ja Kultuuripealinn Tallinn raames oli Tallinna Kunstihoones 8.detsembrist 2010 kuni 21. jaanuarini 2011 avatud näitus „CoBrA ja Co“.

2011. aastal on samuti jõutud palju ära teha. 17.-21. jaanuaril osales Eesti helilooja Erkki-Sven Tüür Brüsselis noorte kaasaegse muusika heliloojate foorumi Tactus korraldatud konkursi žüriis. 17.-21.veebruaril osales Eesti-Soome kirjanik Sofi Oksanen Brüsseli raamatulaadal ja kohtus 18.02. Fnac’is lugejatega. EV 93. aastapäeva tähistati traditsiooniliste saatkonna avatud uste päevaga 20. veebruaril, 23. veebruaril toimus vastuvõtt Brüsseli raekojas, kus astus üles Iris Vesiku ansambel koosseisus Iris Vesik, Johanna Eenmaa, Ago Teppand. 17. märtsil toimus saatkonnas kirjandusõhtu Roy Strideriga peakirjaga "Lumesulavette kadunud laused".

24. veebruaril kuulutati avatuks Eesti kultuurikuu Liège’is. Kultuurikuu raames toimusid mitmed üritused: Eesti ajalugu ja ühiskonda käsitlevad seminarid, Tartu üliõpilasteatri etendus, Peeter Langovitši fotonäitus. 23. märtsil toimus Liège’is ka vallooni uute tehnoloogiate ministeeriumi ja klastri HEC koostöös seminar e-Estonie, kus Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse kommunikatsioonijuht Katrin Pärgmäe tutvustas Eesti kogemusi ja õppetunde e-lahenduste arendamisel. 29.03 toimus kinos Le Parc festivali Videographies 21 raames Priit Pärna filmide õhtu („Elu ilma Gabriella Ferrita“, „Ma tunnen kuklas…“ ja „Tuukrid vihmas“) ja väike seminar, kus Priit ja Olga Pärn tutvustasid oma loomingut.

Märtsis andis Madalmaade kunstile keskendunud Belgia mainekas kunstiajakiri OKV koostöös Kadrioru kunstimuuseumiga välja Eestis pühendatud erinumbri, kus tutvustatakse siin leiduvat Madalmaade kunsti ning sealhulgas ka Madalmaade 16. ja 17. sajandi kunstikogusid, Tallinna raekoja seinamaale ja Tallinna Toomkiriku hauamonumente, keskaegseid altareid ja Hansa-aegseid kunstisidemeid. 8. märtsil toimus Gentis Eesti-Prantsuse duo Rouge Madame’i kontsert. 18. märtsil andis Singer Vinger kontserti Weesembeek-Oppeni kultuurimajas.

Märtsis 2011 esines Brüsseli kaunite kunstide palees Bozaris kaasaegse muusika festivalil Ars Musica Tallinn Sinfonietta Andres Mustoneni juhtimisel ja toimus festivali lõpetav vastuvõtt. 31. märtsist 2. aprillini oli kõigil huvilistel võimalus nautida Eesti toidukultuuri Liège’i mainekaimas restoranis Heliport, kuhu tuli süüa tegema restorani Ribe kokk. See oli osa laiemast Belgia erinevates linnades aset leidvast projektist „Eesti siga ja Belgia õlu“ (mis toimus 2010. aastal edukalt Eestis). 6. aprilli õhtul esitas Genti Konservatooriumi kammerkoor Veljo Tormise muusikat sarjast "Unustatud rahvad". 16. aprillil näidati Brüsselis Eesti filmi „Püha Tõnu kiusamine”.

Septembris 2011 tähistati pidulikult Flandria ja Balti riikide koostöölepingute 15. aastapäeva Gentis ning toimusid ka Eesti kultuuripäevad „BEstonia“ Antwerpenis.

Eestlased Belgias

Esimest korda sattus suurem arv eestlasi Belgiasse elama II maailmasõja järel. Sarnaselt mujale asunutega oli ka Belgias eestlastel aktiivne seltsi- ja kultuurielu, pikka aega juhtis Eesti Seltsi tegevust Liis Dillie-Lindre. Uuem eestlaste rändelaine Belgiasse toimus seoses Eesti liitumisega Euroopa Liiduga. Viimastel aastatel on siia tööle ja elama asunud palju rohkem eestlasi kui II maailmasõja järel. Enamik neist töötab Brüsseli regioonis (kas Eesti esindustes või Euroopa institutsioonides). Praeguseks arvatakse koos peredega siin elavat ligi kaks tuhat eestlast. Taaskäivitatud on Eesti selts.

Brüsselis ja selle lähikonnas elavatel eestlastel on oma laulukoor BEENE, rahvatantsurühm NaabriMari, laste lauluring, aeroobika-, jalgpalli- ja tennisetreeningud. On kodulootunnid koolilastele ja Mudila päris pisikestele, avatud on lasteraamatutuba. Ühiselt peetakse jaanipäeva ja laste jõulupidu. 2009. aastal korraldati saatkonnas ka mõttetalgud „Teeme ära!“.

Belgia eestlastel on kiireks infovahetuseks on loodud meililist, millega saavad liituda kõik soovijad: bruest@yahoo.com. Eesti Seltsi korraldatavate ürituste kohta leiab infot Facebookist (Eesti Selts Belgias) ja kodulehelt www.esb.ee .