Eesti

English

Eesti ja Luksemburg »

Eesti ja Luksemburg

09.06.2010

Luksemburgi Suurhertsogiriik tunnustas Eesti Vabariiki 22. veebruaril 1923 ja taastunnustas 27. augustil 1991, kahe riigi diplomaatilised suhted kehtestati 29. augustil 1991.

Eestil ei ole Luksemburgis saatkonda ning kõik Eesti suursaadikud Luksemburgis on resideerinud Brüsselis.

1993 – 1996 Clyde Kull
1996 – 1999 Jüri Luik
1999 – 2003 Sulev Kannike
2004 – 2008 Malle Talvet-Mustonen
2009 Karin Jaani

Eesti aukonsul Luksemburgis on Alexis Thielen.

Luksemburgi suursaadik Eestis Jean Faltz andis oma volikirja üle 31. jaanuaril 2008. Suursaadik resideerib Prahas. Alates 26. veebruarist 2009 on Luksemburgil ka aukonsul Eestis, Vahur Kraft.

Eesti ja Luksemburgi kahepoolsed suhted on väga head ning üsnagi tihedad. Eesti peaminister Andrus Ansip oli Luksemburgis töövisiidil viimati juulis 2009. Luksemburgi peaministri Jean-Claude Junckeri ametlik visiit Eestisse toimus 2007. a. septembris.

Visiidid

Eestisse
mai 2006	asepeaminister ja välis-ning immigratsiooniminister Jean Asselborn
september 2007	peaminister Jean-Claude Juncker
oktoober 2008	välis- ning immigratsiooniminister Jean Asselborn Balti ja Beneluxi riikide kohtumisel

Luksemburgi
mai 2003	president Arnold Rüütel
oktoober 2004	välisminister Kristiina Ojuland
mai 2006	peaminister Andrus Ansip
mai 2008	välisminister Urmas Paet
juuli 2009	peaminister Andrus Ansip

Lepinguline baas

Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Belgia Kuningriigi ning Hollandi Kuningriigi vaheline maanteeveo alane kokkulepe (jõustunud 01.12.94)
Eesti Vabariigi ja Belgia-Luksemburgi Majandusuniooni vaheline investeeringute vastastikuse kaitse ja soodustamise leping (jõustunud 23.09.99)
Eesti Vabariigi Valitsuse ja Beneluxi riikide valitsuste vaheline riigis ebaseaduslikult viibivate isikute tagasivõtmise kokkulepe (jõustunud 01.02.05)
Eesti Vabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi vaheline tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (allkirjastatud 23.05.2006)

Majandussuhted

Kaubavahetus

Vastastikused äridelegatsioonide visiidid on toimunud regulaarselt (1999, 2003, 2005), kuid Eesti ja Luksemburgi vaheline kaubavahetus on tagasihoidlik.

2009. aastal oli kaubavahetuse käive Luksemburgiga 130 mln EEK (8,3 mln EUR). Kaubavahetuse bilanss oli tugevalt negatiivne – 113,8 mln EEK (7,3 mln EUR). Käibe alusel oli Luksemburg Eestile 54. kaubanduspartner.

Eesti eksport Luksemburgi moodustas 2009. a. 8,2 mln EEK (0,5 mln EUR), import Luksemburgist aga 122 mln EEK (7,8 mln EUR). Riikide järjestuses ekspordipartnerina oli Luksemburg 86. kohal, impordi osas 38. kohal (osatähtsus 0,1%).

Peamised ekspordiartiklid 2009. a. olid tekstiil ja tekstiiltooted (51,7%), transpordivahendid (19,6%), masinad ja seadmed (12,6%).
Peamised impordiartiklid 2008. a. olid metallid ja metallitooted (47,4%), masinad ja seadmed (29,4%), loomsed tooted (15,8%).

Kaubavahetus (2001-2009, miljonites kroonides)

Aasta	Eksport	Import
2001	3,3	17,3
2002	16,3	32,4
2003	4,5	44,8
2004	5,6	78,4
2005	2,8	151,7
2006	5,5	200,7
2007	21,6	193,5
2008	39,8	169,3
2009	8,2	121,9

*1. mai 2004 eelsed ja 1. mai 2004 järgsed andmed ei ole võrreldavad ühtsetel alustel. Peale EL-ga ühinemist arvestatakse importi saatjariigi järgi, varem tehti seda päritoluriigi järgi.
Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

Investeeringud

Eesti Panga andmetel oli 31.12.2009 seisuga Luksemburg teinud Eestisse otseinvesteeringuid peaaegu 3 mld EEK (19 mln EUR) väärtuses. See moodustas 1,68% välismaiste otseinvesteeringute kogumahust. Luksemburg oli üldises riikide järjestuses 10. kohal. Investeeringud olid läinud peamiselt kinnisvara rentimisse ja äritegevusse (61,3%), finantsvahendusse (22,3%), põllumajandusse (5,6%), ülejäänu moodustas veondus, laondus, sidesektor ning hulgi- ja jaekaubandus.

Eestist on sama kuupäeva seisuga Luksemburgi tehtud otseinvesteeringuid 81,2 mln EEK (5,2 mln EUR) väärtuses peamiselt finantsvahendusse.

Kultuurisuhted

Eesti ja Luksemburgi kultuurisuhted edenevad. Viimaste aastate jooksul on Luksemburgis kontserte andnud Villu Veski ja Tiit Kalluste koos argentiinlase Pipi Piazollaga, Vox Clamantis ja Olav Ehala, Andres Mustonen ja Ivo Sillamaa. Korraldatud on jõulukontserte ning tutvustatud Aldo Järvsoo ja Tanel Veenre moeloomingut, samuti on luksemburglastel olnud võimalik vaadata Priit Pärna joonisfilme ja Liina Siibi plakatikunsti. Luksemburgis on näidatud Eesti taasiseseisvumisest kõnelevat dokumentaalfilmi ”The Singing Revolution”, kontserte on andnud Maria Fausti ansambel (Sang&Klang saalis aprillis 2009), ühiselt on esinenud Jaak Sooäär kitarril ja Tuule Kann kandlel (november 2009) jpt. Augustis 2009 esines Eestis Nargen Festivali raames Luksemburgi ”Pascal Schumacher kvartett”, detsembris oli PÖFFi kavas Luksemburgi, Belgia ja Prantsusmaa koostöös valminud film ”Küla nimega Paanika”. Eesti Vabariigi 92. aastapäeva tähistati Luksemburgis 26. veebruari õhtul 2010 Kirchbergis Jean Monnet’ (JMO) hoone restoranis koos tantsurühmaga "Känd ja käbid". Märtsis avati Eesti saatkonnas Brüsselis Luksemburgis elava eesti kunstniku Tiina Laan-Dondelingeri maalinäitus.

Eestlased Luksemburgis

Luksemburgis elab umbkaudu 300 eestlast, kes enamikus töötavad ELi institutsioonides. Luksemburgi eestlaste selts (LES) korraldab hulgaliselt ühisüritusi ning loodud on ka Luksemburgi eestlaste kodulehekülg www.les.lu.

Reisiinfo

Reisiinfo viimati uuendatud: 24.05.2010

View Larger Map

Riiki sisenemise ja riigis viibimise tingimused

Luksemburg on Euroopa Liidu liikmesriik, kuhu reisimiseks Eesti kodanikud viisat ei vaja (viisavaba reisimine Euroopa Liidu riikides: 90 päeva ulatuses 6 kuu jooksul). Piiriületuseks piisab kehtivast ID-kaardist või passist.

Eestis elamisloaga elavad kolmandate riikide kodanikud ei vaja Luksemburgi reisimisel viisat. Piiriületamiseks on vajalik kehtiv kodakondsusjärgse riigi pass ja kehtiv elamisluba.

Riiki saabudes peab kõigil isikutel, sh alaealistel lastel, olema kaasas kehtiv ID-kaart või pass. Isikut tõendavat dokumenti (või koopiat sellest) peaks kogu aeg endaga kaasas kandma.
NB! Kui alaealised reisivad ilma oma vanemateta, võidakse nõuda vanemate või seadusliku esindaja kirjalikku nõusolekut selliseks reisiks (vanema kirjaliku nõusoleku ja tema allkirja saab kinnitada nt linna- või vallasekretär või notar).

Riigis viibimine turistina

Lühiajaline vaba viibimine (turistina) on kuni kolm kuud (90 päeva) poole aasta jooksul.
Enne reisi soovitame enda viibimise välisriigis registreerida välisministeeriumi kodulehel:
Ajutiselt välisriigis viibimise registreerimine.
Vaata lisaks üldist teavet reisimise kohta Euroopas: Reisimine ja turism Euroopas.

Elamine-töötamine

Asudes Luksemburgi elama tuleb end registreerida kohalikus omavalitsuses 8 päeva jooksul. Kindlasti peab kaasas olema isikut tõendav dokument ja fotod, tõenäoliselt võidakse küsida ka sünnitunnistust, karistusregistri tõendit vms. Täpsema infot ja dokumendinõuded saab elukohajärgse kommuuni administratsioonist (Vt Luksemburgi kommuunid).
Head infot pakub ka Luksemburgi Eesti Seltsi koduleht.

NB! Kõik Eestis antud dokumendid tuleb kinnitada apostilliga (vt Eesti dokumendi kinnitamine apostilliga).
Sõltuvalt kommuunist võib olla vajalik dokumentide tõlkimine, teinekord võidakse aktsepteerida ka inglise keelde tõlgitud dokumenti. Vt ka Tõlkimine.

NB! Enda püsiva elukoha muutumisest tuleb teavitada ka Eesti Rahvastikuregistrit.
Püsiva elukoha andmed saab rahvastikuregistrile edastada ID-kaardiga (autentimine ka Eesti internetipanga vahendusel) portaalis www.eesti.ee või saatkonna vahendusel. Vt lisainfot: Kodanike registreerimine saatkonnas / püsiv elukoht Eesti rahvastikuregistris.

Töötamiseks Luksemburgis ei vaja Eesti kodanik tööluba – kehtivad tööjõu vaba liikumise põhimõtted. Lisainfo töötamise ja ettevõtluse kohta – vt Töötamine Luksemburgis.
Üldist infot töövõimaluste ja ettevõtluse kohta Euroopa Liidus leiab Euroopa Liidu portaalist.

TÄHELEPANUKS

Kuritegevus - Enamikel juhtudel möödub reis Luksemburgi probleemideta. Soovitame olla tavapäraselt valvas oma asjade suhtes (reisikott, käekott, dokumendid, telefon, jne). Meeles tuleb pidada, et taskuvargaid on igas suures linnas. Võimalusel ärge hoidke kõiki dokumente, krediitkaarte ja kogu raha ühes kotis või taskus.
NB! Tehke dokumentidest fotokoopia ja kirjutage üles mõned olulised telefoninumbrid (juhuks kui telefon varastatakse). Enne reisi registreeri enda reisil olek välisministeeriumi kodulehel .
Vt Ajutiselt välisriigis viibimise registreerimine.

Vargad, taskuvargad võivad tegutseda rahvarohketes kohtades, eriti kesklinnas ja raudteejaamades või nende naabruses: eriti hilja õhtul või pimedas, olge tähelepanelik!

NB! Ärge kunagi jätke oma asju valveta ega usaldage võõra inimese hoolde, isegi siis, kui ostate rongi või bussipiletit või olete kohvikus.

Autoga liikudes ärge jätke väärtuslikke asju nähtavale.Tiheda liiklusega tänavatel soovitame hoida auto uksed lukus igal ajal.

NB! Olge tähelepanelik ka olukorras, kus keegi teile otsa komistab, pöördub teie poole kellaja või suitsu küsimiseks, eriti kui olete rahvarohkel tänaval.

Kui satud varguse ohvriks:

võta ühendust lähima politseijaoskonnaga (politsei üldnumber 110) ja registreeri juhtum!
ID-kaardi sertifikaatide sulgemiseks helista numbril +372 677 3377 (vt lisaks Politseiameti info ID-kaardi omanikule).
ID-kaardi ja passi kehtetuks tunnistamiseks välismaal peab isiklikult pöörduma lähima saatkonna või aukonsuli poole. Vaata lisaks: Eesti välisesindused.
Töövälisel ajal helista välisministeeriumi konsulaarabi telefonil +372 5301 9999!

Reisidokumendi kaotamisel

Aukonsul Luksemburgis: (või saatkond Brüsselis) saab vajadusel anda hädaabidokumendi tagasi Eestisse pöördumiseks - tagasipöördumistunnistus väljastatakse nii kiiresti kui võimalik (vajalik isiku tuvastamine ja 2 fotot). Vaata lisaks konsulaarabi infot saatkonna kodulehel.

Terrorism - Terrorismioht ei ole igapäevane. Vajadusel teatatakse ohtlikust olukorrast avalikult ning siis tuleb järgida politsei juhiseid.

Loodusõnnetused - Ilmastikust tingitud ohtlikust olukorrast teavitatakse avalikult ning kindlasti peaks avaldatud info ja juhistega arvestama. Maavärina tõenäosus Luksemburgis on olematu.

HEA TEADA

Luksemburgis liikudes tuleb kaasas kanda kehtivat isikut tõendavat dokumenti (ID-kaart, pass).

Liiklus

Autoga reisides peab juhil olema kehtiv juhiluba, kindlustus ja auto registreerimisdokumendid, ohukolmnurk. Kui sõidad võõra autoga võidakse küsida omaniku nõusolekut (volitust).
Luksemburgi maanteed on üldiselt heas korras, kiirteed võivad olla valgustatud ka öösiti. Kiirteede kasutamine on lisatasuta.
Üldised kiiruspiirangud: kiirteedel 110 km/h vihmaga ja 130 km/h ilusa ilmaga, maanteedel 90 km/h, linnades 50 km/h või vähem, kui vastavalt reguleeritud (jälgige liiklusmärke!).

Mida tasuks silmas pidada?

Kohustuslik on kasutada turvavööd – lapsed peavad olema sobivas turvatoolis.
Kehtib parema käe reegel – igal juhul on eesõigus paremalt tuleval liiklejal.
Soovitame olla tähelepanelik ka ristmikel, kus on „Peatee” ja „Anna teed!” märgid.
Hoiduge sõitmisest alkoholijoobes (lubatud 0,5 promilli ületamisel on trahvid suured)
Mobiiltelefoni kasutamine juhtides on lubatud vaid „hands free” varustusega
Kiirteel olles tuleb hoida parempoolsele vabale rajale, vasakpoolsed sisemised rajad on möödasõiduks.
Kui auto läheb katki – peab maanteel olles kandma helendavat vesti (soovitame vesti olemasolu kontrollida enne sõidu algust).
Väiksematel teedel olge tähelepanelik jalgratturite suhtes ja jälgige vastavaid liiklusmärke.
Talvekummide kasutamine ei ole kohustuslik.

Trahvidest - Mõistlik on järgida kohalikke seadusi ja arvestada liiklusmärkidega. Nõuete rikkumisel tuleb maksta trahv – välisriigi kodanikelt nõutakse tihtipeale trahvi kohest maksmist (st kohapeal ja sularahas, vastasel korral võidakse auto arestida).

Elu-olu – kohalikud eripärad

Täpsemalt soovitame lugeda Luksemburgi Eesti Seltsi kodulehelt .

Tervishoid – arstiabi

Luksemburgis viibivad Eesti Haigekassas kindlustatud inimesed saavad vajaminevat arstiabi samadel tingimustel, kui Luksemburgis elavad kindlustatud inimesed. Arstiabi saamiseks peab esitama Euroopa ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi ning isikut tõendava dokumendi. Tuleb arvestada, et teatud protsendi ravikuludest maksavad kindlustatud isikud alati ise. (S.t.: Inimene tasub ise ravi ja ravimite eest, raviteenuse saanule väljastatakse ametlik kviitung, mille alusel hüvitatakse ravi maksumus kindlaks määratud ulatuses).

Apteegi tunnuseks on roheline rist. Töövälisel ajal saab pöörduda valveapteeki – infot saab veebilehelt www.pharmacie.lu või ka hädaabi telefonil 112.

NB! Ravikindlustus ei pruugi hüvitada kõiki kulutusi (ka nt kiirabi transpordi kuludest võib osa jääda patsiendi kanda, eriti kui isikul puudub vastava kattega reisikindlustus).
Soovitame ravikindlustuse osas uurida lisainfot eelnevalt Eesti Haigekassa kodulehelt ja võtta reisile Euroopa Liitu kaasa Euroopa ravikindlustuskaart.
Vt ka: Tervishoiu teenuste kasutamine välismaal.

NB! Eesti Haigekassa ei kata välismaal haigestunud inimeste või õnnetusjuhtumites vigastatute kõiki kulusid, sh kojutoimetamise kulusid. Selleks soovitame reisikindlustust. (Vt lisaks info reisikindlustuse kohta ja Eestis tegutsevad kindlustusfirmad)!
Kui Sul ei ole reisile minnes sõlmitud reisikindlustuse lepingut, jäävad ootamatu haigestumise või õnnetusjuhtumi korral tekkivad kulud Sinu enda kanda.

KONTAKTID

Eesti Suursaatkond Brüsselis
Avenue Isidore Gérard 1
1160 Auderghem / Oudergem, Bruxelles, Belgia
tel: +32 2 779 07 55 , faks. +32 2 779 2817
http://www.estemb.be
E-post: saatkond@estemb.be
Konsulaarküsimused: KonsulBru@mfa.ee

hädaolukorras, väljaspool tööaega +372 5301 9999 (välisministeeriumi konsulaarabi telefon)

Aukonsul Luksemburgis

Luksemburgi saatkond Prahas
Apolinárská 9, 128 00 Praha 2
Tel: +420 257 181 800, Faks: +420 257 532 537
E-mail: prague.amb@mae.etat.lu
www.ambalux.cz

Luksemburgi aukonsul Eestis
Hr Vahur Kraft
Hobujaama 4, 15068 Tallinn
Tel. +372 628 3210, Faks +372 628 3201
E-mail: vahur.kraft@nordea.com

Kohalikud hädaabi numbrid
hädajuhtumid, kallaletungid (vigastatu) - 112
politsei, ilma vigastatud isikuta hädajuhtumid - 113
valveapteek – helista 112 või vaata www.pharmacies.lu