Saatkonna ajalugu
Eesti esindatus Belgias ulatub 1920ndate aastate algusesse.
Kahe maailmasõja vahelisel perioodil aastatel 1921-1932 esindas Eestit Belgias algul ajutise asjuri ning seejärel suursaadikuna Karl Robert Pusta (1883-1964).
Eesti esimene suursaadik Belgias pärast Eesti taasiseseisvumist oli Clyde Kull, kes alustas tööd 6. septembril 1992 ning resideeris Brüsselis. 1996-1999 oli Eesti suursaadik Belgias Jüri Luik, seejärel asusid sellesse ametisse Sulev Kannike (1999-2003) ja Malle Talvet-Mustonen (2003-2008). Alates augustist 2008 kuni oktoobrini 2009 oli Eesti suursaadik Belgias Karin Jaani. Juulist 2010 kuni septembrini 2011 oli Eesti suursaadik Belgias Mariin Ratnik.
Saatkond tegutseb kahekordses valges villas Brüsseli Auderghemi linnaosas avenue Isidore Gerard'il. Kena hoone osteti 1992. aasta sügisel ja saatkonna avamispidu peeti 24. veebruaril 1993. aastal.
Kuni 1996. aastani asusid samas ka Eesti esindus ELi ja kuni 1997. aastani esindus NATO juures. Kui liitumine ELi ja NATOga said Eesti välispoliitiliseks prioriteediks, siis tähendas see ühtlasi uute ülesannete lisandumist diplomaatidele ja vajadust suurendada esinduste koosseisu. Sai selgeks, et väike maja ei suuda enam kõiki vajalikke inimesi mahutada. Nii lahkus 1996. aasta varasügisel Eesti esindus ELi juures eurokvartalisse. Mõnda aega asusid saatkond ja 1996. aastal loodud NATO esindus Isidore Gerard'i tänaval koos, kuni 1997. aastal kolis NATO esindus oma ruumidesse ning Eesti saatkond Belgias ja Luksemburgis jäi Isidore Gerard'i avenüüle.
Eesti suursaadikud Belgias ja Luksemburgis
 |
 |
 |
|
Karin Jaani
(2008-2009) |
Malle Talvet
(2003-2008) |
Sulev Kannike
(1999-2003) |
|
 |
 |
 |
|
Jüri Luik
(1996-1999) |
Clyde Kull
(1992-1996) |
Karl Robert Pusta
(1921/23-1932),
resideeris Pariisis |
 
|
